Rievtugis suodjalibme luonndobiejsstemij vuosstij álmmukriektá ja Vuona riektá vuodon, ij la nuoges nanos hieredittjat ájn ådå guovlo vájkkuduvvi biggimijs. Dálásj suodjalimijn lulun gal vil ienep sáme guovlo láhppum. Iemeálmmugij ja unneplåhkoálmmugij suodjalibme luonndobiejsstemij vuosstij, dagu dát suodjalibme l tjáleduvvam almasjrievtesvuodajda, la dán diedádusá tiebmán.*Dáv diedádusáv li Johan Strömgren, Gro Nystuen ja Petter Wille tjállám.
Tjuolma ja ráddjidime
Væráldav miehtáj duolmoduvvi álggoálmmuga. Sijá árbbedábálasj duobddága li álu maŋemus guovlo væráldin ma ælla biejstedum. Ulmutja gudi dákkár guovlojn viessu ájteduvvi luonndobiejsstemij dagu gruvvo, buodoásadusá, buolljot tjuollamis, sjaddosuodjalimábnnasij adno, ednambarggovijddánibme, jávrreprivatisierima ja æládusdåjma.1AN økonomijjalasj ja sosiála ássjij instituhtta, https://www.un.org/development/desa/indigenouspeoples/ mandated-areas1/environment.html. Andrea Carmen, «Corporations and the Rights of Indigenous Peoples: Advancing the Struggle for Protection, Recognition, and Redress at the Third UN Forum on Business and Human Rights», Cultural Survival Quarterly Magazine, 2015, http://www.culturalsurvival.org/publications/ cultural-survival-quarterly/corporations-and-rights-indigenous-peoples-advancing Gå dárbahi ienep vuodoábnnasijt, enersjijjav ja målssot “ruodná enersjijjaj”, aktan ådå teknologijjaj, de dat merkaj tsieggiji duola degu bieggafámojt ja dárbahi råggåt ienep minerálajt, mij moatten sajen ájttá iemeálmmugij árbbedábálasj æládusdåjmav.
Vuonan la sierraláhkáj bieggafábmo mij la sierraláhkáj vijddánam maŋemus 20 jagen. Ådåstuhtte enersjijja la viek ájnas gå galggá vahágahtte dálkádakrievddadimijt duosstot. Luondoboanndudagáj ávkástallam máhttá økonomijjalasj åvddånimev ja barggosajijt buktet bájkálasj sebrudagájda. Sæmmi bále bukti tsieggima álggoálmmugij guovlojn iemeálmmugijda máhttelisvuodav anátjit dajt ednam- ja tjáhtjeguovlojt majt árbbedábálattjat li adnám ietjasa kultuvralasj- ja æládusáj dåjmajda.
Akta dåbddomærkka iemeálmmugij kultuvras ja viessomvuoges la gå nav lahka li tjanádum luonnduj ja luondovaljesvuodaj ávkástallamij. Danen la luonndovuodo sierralágásj ájnas ækton vaj iemeálmmuga galggi bessat dåjmadit ja vijddásappot åvddånahttet ietjasa árbbedábálasj æládusájt ja kultuvrav. La paradoksa gå ruodná målssom moatten aktijvuodan dahká stuorra vájkudusájt jur iemeálmmugijda, gudi væráltvijddásattjat e heva dálkádakgássajt luojte, sæmmi bále li iemeálmmuga gudi sierraláhkáj garrasit gierddi dálkádakrievddadimijt – sihke oanep ja guhkep ájggegávdan.2UN Departement of Economic and Social Affairs, Policy Brief #101: Challenges and Opportunities for Indigenous Peoples’ Sustainability, https://www.un.org/development/desa/dpad/publication/un-desa-policy-brief-101- challenges-and-opportunities-for-indigenous-peoples-sustainability/ Ássje mij la gujddiduvvam AN almasjrievtesvuodanammadussaj la iemeálmmugij ja dálkádagá birra. Gujddijiddje li Torres Strait suolojårro Austrálian, ja åvddån la biejadum jut dánna dåssjidi sijá rievtesvuodajt ietjasa kultuvrav dåjmadittjat ja jut sijá suollu li ruvva tjátje vuolláj sjaddam. Gehtja kap. 7.2.4. Climate Change Litigation Databases, «Petition of Torres Strait Islanders to the United Nations Human Rights Committee Alleging Violations Stemming from Australia’s Inaction on Climate Change», Climate Change Litigation, 2019.
Gatjálvisá ma guosski luonndobiejsstemij ja iemeálmmugij vejulasjvuoda vájkkudittjat árbbedábálasj ednamguovlojn li guhkev læhkám guovdásj ássjen iemeálmmugij ja stáhtaj gaskan. Li moadda rijkajgasskasasj njuolgadusá iemeálmmugij rievtesvuodaj hárráj, ja viehka vijdes práksis suodjalime dárkkelis tjadádime hárráj. 3Gehtja dán diedádusá 3. 4. ja 5. kapihttalijt. Gehtja aj buojk. NIM ja Vuona OECD-aktijvuodanævo diedádusáv Natural Resource Development, Business and the Rights of Indigenous Peoples, 2019.
AN konvensjåvnå artihkal 27 sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra (SP 27) la ano baktu sjaddam ájnnasamos rijkajgasskasasj mærrádussan iemeálmmugijda suodjen luonndobiejsstemij vuosstij ja sijá rievtesvuodaj birra ietjasa kultuvra sihkarasstemij ja åvddånahttemij. Ietjá rijkajgasskasasj njuolgadusá, dagu ILO-konvensjåvnnå 169 iemeálmmugij ja tjerdaj birra iesjrádálasj stáhtajn (ILO 169) ja AN tjærddanuppástimkonvensjåvnnå (CERD), li aj ájnnasa dán suorgen. AN tjielggidus iemeálmmukrievtesvuodaj birra (UNDRIP) gåvvit buorre mudduj guoskavasj riektájt dán suorgen.
SP 27 lij guovdátjin gå Alemusriektá giehtadaláj bieggafábmoássjev Fovsenin jage 2021 gålgådismánon. Dat lij histåvrålasj mærrádus danen gå dát lij vuostasj bále ássjáj guoskavasj sáme oasálattja vuojttin luonndobiejsstemássjen Alemusrievtán gånnå vuosedin almasjrievtesvuodajda. Dát duobbmo tjielgadij moatte guovdásj gatjálvisájt ma guosski iemeálmmugij suodjalibmáj luonndobiejsstema vuosstij sijá árbbedábálasj boatsojguohtomguovlojn, ja danna l guovdásj sadje dán diedádusán.
Akta gatjálvis mij la sierraláhkáj ájggeguovddelis Fovsen-duobmo maŋŋela, la gatjálvis makkir vájkudusá galggi jus dåssjit mærrádusájt unneplågoálmmugij suodjalibmáj luonndobiejsstemij vuosstij. AN almasjrievtesvuodanammadus la duola degu sárnnum stáhtan la åvdåsvásstádus sihkarasstet gujddijiddjev «an effective remedy and reparation measures» mij la jæbddásasj dan vahágij majt sij li gierddam. 4SP artihkal 2, goalmát ladás (a.). Stáhtan la aj åvdåsvásstádus dåjmajt tjadádit vaj sihkarassti muodugasj dáhpádusá e nuppádis dáhpáduvá.5HRC, Angela Poma Poma Perua vuosstij, (Communication No. 1457/2006), avsn. 9. Gehtja aj HRC, Tiina Sanila-Aikio Suoma vuosstij (Communication No. 2668/2015), gárgadisoasse 8, Klemetti Käkkäläjärvi ja moadda ietjá gåktu Suobma (almasjrievtesvuodanammadus la boasstot tjállám, riekta maŋepnamma la Näkkäläjärvi) (Communication No. 2950/2017), gárgadisoasse 11. Maj dát konkrehta merkaj vuolggá dassta mij dáhpáduvvá, ja stáhtajn la vijdes doajmmamáhttelisvuohta dáv tjoavddet ietjasa nasjåvnålasj riektávuogádagájn (vijdes árvustallamagasska). Dát diedádus ij tjiegŋoda riektávájkkudusájda jus dåssjit álmmukriektá iemeálmmukrievtesvuodaj mærrádusájt.
Diedádusán aneduvvi terminologijja unneplågo ja iemeálmmuga. Dán guovte buojkuldagájda e gávnnu tjielgga rievtugis tjielggidusá.Unneplågo moallánagájn álu miejnniduvvá tjerdalasj, vuojŋŋalasj jali gielalasj juohkusa gudi li unneplågon rijka álmmuga ieneplågo gáktuj.6Gehtja United Nations, Minority rights: International standards and guidance for implementation (HR/PUB/10/3) (United Nations, 2010). Euråvpån gávnnu rámmakonvensjåvnnå aj nasjåvnålasj unneplågojda. Nasjåvnålasj unneplågoj miejnniji tjerdalasj, vuojŋŋalasj jali gielalasj unneplågo gudi rijkan li læhkám måttijt jagijt. Vuonan merustalli oajválattja jut unnemusát galggá læhkám 100 jage rijkan, gehtja Sd.prp. nr. 80 (1997–98), kap. 3.3.2. Iemeálmmugin miejnniduvvá álu álmmuk mij la sierraláhkáj ietjasa árbbedábálasj duobddágijda tjanáduvvam, álu åvddål dan ájge gå rijkarájá mierreduvvin, ja gudi ælla rádediddje álmmugin dan rijkan manna sij li oassen.7https://www.regjeringen.no/no/tema/urfolk-og-minoriteter/samepolitikk/midtspalte/hvem-er-urfolk/id451320/ Dan aktijvuodan vuoseduvvá álu tjielggidussaj mij aneduvvá ILO 169 art. 1.1 bokstávva b), manna tjáleduvvá konvensjåvnnå guosská «peoples in independent countries who are regarded as indigenous on account of their descent from the populations which inhabited the country, or a geographical region to which the country belongs, at the time of conquest or colonisation or the establishment of present State boundaries and who, irrespective of their legal status, retain some or all of their own social, economic, cultural and political institutions».
Álmmukriektá mærrádusá unneplågoálmmugij birra sisadni ietjá bágoj javladum iemeálmmugij aktijvuodajt, ja iemeálmmugij sierralágásj histåvrrå reflektieriduvvá álu ássjijn unneplåhkosuodjalimij birra ma li giehtadaláduvvam rijkajgasskasasj sjiehtadusásadusájn. SP 27 vuosedibme «tjerdalasj, vuojŋŋalasj jali gielalasj unneplågo» mærrádus gullu aj iemeálmmugijda. Maŋŋela sámelága mierredime jagen 1987 ja vuodolágamærrádusá sámij birra 1988 ja 2014, li moadda ráddidusá ja stuorradikke duodastam sáme li álmmuk ja iemeálmmuk.8Gehtja almasjrievtesvuodanammadusá diedádusáv Dokumænnta 16 (2011–2012), b. 214 tjuovvovattjat ja Alemusrievtá ållestjåhkanibme Rt. 2001 b. 769 (Selbu). Bielen 792 tjáleduvvá ILO 169:a birra návti: «Dán tjielggidusá milta jj la iehpedahtte jut sáme li iemeálmmuk Vuonan, ja mijá álmmukrievtesvuodalasj vælggogisvuoda sijá hárráj konvensjåvnå artihkal 14 milta guosski aj Oarjje-Trøndelágan». Gehtja aj HR-2018-456-P (Unjárgga) tækstaoasse. 89, manna tjáleduvvá «Sámij rievtesvuoda iemeálmmugin li suoddjiduvvam sihke Vuodolága mærrádusáj, ja iesjguhtik álmmukrievtesvuoda njuolgadusáj milta.»
Dán diedádusá ulmme l máhtudagájt oablodit almasjrievtesvuoda suodjalime birra luonndobiejsstemij vuosstij sáme adnemguovlojn, ja sierraláhkáj dættodit SP 27:av. Diedádus vuoset la læhkám åvddånibme dan guovlluj ahte sáme vidjura ienebut dættoduvvi luonndobiejsstemássjijn. Avtabuohta lassán luonndobiejsstemnoade åbbålattjat sáme guovloj vuosstij. Rievtugis suodjalus luonndobiejsstemij vuosstij, mij vuolggá álmmukriektá ja Vuona riektá milta ij la nuoges nahkat hieredit jut ájn ådå guovlojn tjadádi luonndobiejsstemijt ja tsieggimijt. Dálásj suodjalime dagi lulun vil ienep sáme adnoguovlo láhpput. Vájku ållo luonndobiejsstema dåhkkiduvvi, de li aj moadda luonndobiejsstemåhtsåmusá majt oajválattja li hilggum negatijva vájkkudusáj diehti iemeálmmugij kultuvrradåjmadibmáj.
Sihke iemeálmmugij materiella rievtesvuodaj ja prosessuála mærrádusáj diehti ássjegiehtadallama birra luonndobiejsstemássjijn tjadáduvvi ienep árvustallama, sihke háldadusdásen ja duobbmoståvlåjn, gåktu álmmukrievtesvuoda suodjalibme vájkkut juohkka aktugasj ássjáj. Iemeálmmugij ja unneplågoj almasjrievtulasj suodjalibme luonndobiejsstemij vuosstij, la tiebmán dán diedádusán. Dát riektásuodjalus la viehka moalkkáj, ja la moatte iesjguhtiklágásj gáldoj nali tsieggidum. Ájnas oassen dát diedádusás la danen læhkám vijddásappot gåvvidit riektálasj gåvåv, mij vuoset gåktu rijkajgasskasasj mærrádusá dålkkuduvvi rijkajgasskasasj ásadusájn, Vuona duobbmoståvlåjn ja háldadusán.
Diedádusán e åvdeduvá makkirak ráde, valla vuoseduvvá soames sierralágásj aktijvuodajda manna NIM miejnni máhttá barggat vaj nanni almasjrievtesvuodalasj tjuovvolimev. Dát tjanáduvvu duola degu dási:
- Jut sihkarasstá buorre, árra ja iesjrádálasj vájkkudustjielggidusáv.
- Jut sihkarasstá nuoges máhtov dutkama ja kárttima baktu, gåktu boatsojguohtomguovlo gártjeduvvi biehkev ájgen ja tjoahkkidum vájkkudusá luonndobiejsstemijs, vaj lassániddje vájkkudusá moattet luonndobiejsstemijs aktan vieleduvvi.
- Jut árvustallá bierri gus dåhkkidit tsieggimdåjmav åvddål gå tsieggimloahpe l rievtugit tjielgaduvvam.
- Tjielgadahttet, lága jali ietjá regulierimmærrádusáj baktu, ássjájguoskavasj árvustallamtiemá SP 27 milta vaj dahká buorre almasjrievtesvuodalasj árvustallamijt háldadusájn.
Sávvap dát diedádus máhttá nannit dáv ájnas almasjrievtesvuodalasj tjadádimev.
Oanegattjat kapihttalij birra
2. kapihttalin gåvviduvvá iemeálmmugij árbbedábálasj æládusrievtesvuodaj suodjalime rijkajgasskasasj rámmavuogádahka.
Gåktu stáhtaj almasjrievtesvuodakonvensjåvnåj tjadádime gåtseduvvi rijkajgasskasasj ásadusájn ja makkir vájkkudimfábmo iesjguhtik gåtsedimásadusájn li Vuona riektáj, la aj sáhkan.
SP 27 la sajájduhteduvvam almasjrievtesvuodaláhkaj ja la njuolgga Vuona riektán mij boahtá ietjá lágaj åvddåla. Dánna l stuora merkadus sáme guovloj luonndobiejsstemij suodjalibmáj.
Vuodolága sámeparagráffa § 108 ja SP 27 li lahka aktij tjanádum. Dát dahká nanos bajepdáse suodjalimev sáme kultuvras mij rámmajt biedjá háldadusá ja duobbmoståvlåj riektáadnemij. Ajtu SP 27 ij heva vuojnnu suorggelágajn ma stuoráp tsieggimijt regulieriji. Nasjåvnålasj lága ma sáme aktijvuodajda guosski li viehka vijddása, ja dajt gåvvidit li dán diedádusá birástagáj ålggolin.
3. kapihttalin árvvaladdap álmmukrievtesvuoda suodjalimev mij iemeálmmugijn la ietjasa kultuvrraj ja viessomvuohkáj. Dat sisadná árbbedábálasj æládusdåjmav mij la tjanáduvvam luonnduj, mij la jur kultuvra materiella vuodo. Dánna nammaduvvi almasjrievtesvuodakonvensjåvnå ma sierraláhkáj guosski álggoálmmugij suodjalibmáj luonndobiejsstemij vuosstij ma árbbedábálasj æládusdåjmajda ja kultuvrraj vájkkudi, ja rijkajgasskasasj gåtsedimásadusáj práksisa.
Almasjrievtesvuodanammadusá SP 27 dålkkuma milta li sajájduvvam njuolgadusá ma lagábut tjielggiji suodjalimev luonndobiejsstemij vuosstij. Tjadáduvvá gåktu nammadus la giehtadallam gatjálvisáv goassa lip jåksåm SP 27 dásev gå la ilá ållo biejsstem, ja makkir elementajt galggá dan aktijvuodan dættodit. Almasjrievtesvuodanammadus la duola dagu dålkkum gájbbádusájt ma li luonndobiejsstema prosessajda tjanádum (biektelis sæbrram ja rádudallamrievtesvuohta). Ja de la juogos adnám vuodon jut aj smávep luonndobiejsstema máhtti dåssjidit jus dajt gehtjat åvdusj ja tjoahkkidum luonndobiejsstemij guhkep ájge badjel, ja jut vájddodiddje dåjmaj diehti ihkap huoman e gávna jut li læhkám mieddema. Dá biele, aktan luonndobiejsstema negatijva vájkkudusá iemeálmmugij máhttelisvuohtaj ájn joarkket ietjasa kultuvrradåjmadimijn, la guovdátjin nammadusá práksisin.
ILO 169:an li ájnas mærrádusá ma guosski iemeálmmugij suodjalibmáj luonndobiejsstemij vuosstij. Ienemus guovdásj mærrádusá li iemeálmmugij rievtesvuoda ednamijda ja tjátjijda ja rádudallamrievtesvuohta ja biektelis oassálasstem plánajda ja mærrádusájda ma sidjij guosski. Aj CERD:an li mærrádusá ma iemeálmmugij kultuvrrasuodjalibmáj guosski.
4 .kapihtal gåvvit Vuona Alemusriektá práksisav ássjijn manna sierraláhkáj SP 27, dan milta gåktu almasjrievtesvuodanammadus dav la dålkkum, la dágástaláduvvam. Fovsen-duobbmo (2021) la maŋemus ja ájnnasamos duobbmo, valla aj Sara-duobbmo (2017) ja Reinøy-duobbmo (2017) biedji ájnas lájddistusájt. Aj Unjárgga-duobbmo (2018), Stággogáddenjárga- (Stonglandshalvøya) duobbmo (2004) ja Áltá-duobbmo (1982) nammaduvvi. Duobmojn árvvaladdi dajt sæmmi árvustallamtiemájt majt almasjrievtesvuodanammadus la dættodam ietjas mærrádusájn, dagu rádudallamij merkadus, åbbålasj vájkkudusá luonndobiejsstemijs, vájddodiddje dåjma ja dásse man vuodon mierreduvvá SP 27 mieddeduvvá. Ájnas gatjálvis dánna l man mudduj máhttá ájádallat iemeálmmugij rievtesvuodajt ja sebrudagá berustimijt aktijvuohtan. Fovsen-ássjen lij háldadus tjadádam dákkár aktijvuoda árvustallamav, valla dav hilgoj Alemusriektá, ja viek ednagit gártjedij vejulasjvuodajt dákkár berustimijt gehtjadit aktijvuohtan. Alemusriektá avtajienalattjat konkluderij jut tsieggima Storheian ja Roanin mieddi SP 27:av.
5.kapihttalin gåvviduvvá gåktu SP 27 aneduvvá Vuona háldadimpráksisin. Ulljo- ja enersjijjadepartementa (OED) ja Æládus- ja guolástusdepartementa (NFD) práksis vuoset SP 27 aneduvvá gå háldadus árvustallá luonndobiejsstemássjijt, ja jut almasjrievtesvuodanammadusá lájddistusá dættoduvvi. Vájkkudimtjielgadusá li guovdásj máhttovuodo árvustallamin. Boatsojæládus álu ij guorrasa dasi gåktu vájkkudimtjielgadusá dádjaduvvi jur vájkkudusáj hárráj. Konsesjåvnnåprosessa vihpi viehka guhkev, ja oasálattja ælla åvvånis lahka dássásattja liehket. Kapihttalin guoradallap háldadimpráksisav maŋemus lågev jagijt gå ráddidus la gujddimássjijt giehtadallam manna tsieggimloabe li miededuvvam, åvdemusát bieggafábmotsieggima. Kapihttalin guoradallap gåktu háldadus la guovdásj tiemájt giehtadallam dagu man ájnnasa rádudallama li, gåktu sjaddá gå li læhkám moadda luonndobiejsstema guhkev, gåktu li vájddodiddje dåjma ja gåktu l luonndobiejsstem negatijva láhkáj kultuvrradåjmadibmáj vájkkudam. Dánna vuoseduvvá háldadus rievddadij barggodábijdis mij guosská iemeálmmuga rievtesvuoda ja sebrudagá berustimij aktijvuodan jage 2013 Fovsen-ássje maŋŋela.
6. kapihtal sisadná æládusá ja almasjrievtesvuoda álggoálmmukperspektijvan. Vuonan máhttá vargga divna ássjijt luonndobiejsstema birra árvvaladdat dát perspektijvas. Kapihttalin tjielggiduvvi iesjguhtik njuolgadusá ja prinsihpa ma gávnnuji iesjguhtik rijkajgasskasasj ásadusáj sissŋelin, manna AN bagádiddje prinsihpa æládusdoajmmaj ja almasjrievtesvuodajda (UNGP) ja OECD njuolgadusá moatte rijkaj vidnudagájda li rijkajgasskasasj standárda æládusáj almasjrievtesvuodaj åvdåsvásstádussaj. Stáhtaj duogen la siján li lága ma iemeálmmugij rievtesvuodajt suodjali, valla ienemusát li priváhta ja almulasj åmastuvvam vidnudagá ma tsieggimijt dåjmadi ja luondovaljesvuodajt ávkástalli. Rabásvuodaláhka, mij fábmuj boahtá jage 2022 giese, láhkaj mierret stuoráp ásadusá galggi várrogisvuoda árvustallamijt tjadádit ja «kárttit ja árvustallat duohta ja vejulasj negatijva vájkkudusájt vuodulasj almasjrievtesvuodajda». Dán vælggogisvuohtaj gulluji árvustallama duola degu SP 27 ja ILO 169 hárráj.9Láhka ásadusáj rabásvuoda ja bargo vuodulasj almasjrievtesvuodaj ja almma barggodile birra (rabásvuodaláhka) jage 2021 biehtsemáno 18. biejves.
7. kapihttalin nammaduvvi soames åvddånahttemdåbddomærkka, ja álgaduvvam ja plániduvvam dåjma ma vájkkudi iemeálmmugij rievtesvuodajda kultuvrraj ja æládusdoajmmaj. Duola degu vuoseduvvá láhkamierreduvvam rádudallamriektáj, 2020 bieggafábmodiedádussaj ja bargguj mij minerállaláhkajuohkusin tjadáduvvá.
Álgaduvvam suodjalimássje vahágahtte dálkádakrievddamij vuosstij iemeálmmukperspektijvan gåvviduvvi aj. Duola degu l Austrália iemeálmmukjuogos Austráliav gujddim almasjrievtesvuodanammadussaj gå miejnniji Austrália l mæddám SP 27 danen gå stáhtta la ilá binnáv dahkam dálkádakrievddamij vuosstij.
Gatjáduvvá galgaluluj gus gártjes ja slájves mærrádus dagu SP 27, vájku dat dárkkelabbo l dålkkuduvvam sihke almasjrievtesvuodanammadusán ja Alemusrievtán, galggam hiebadit vaj árvustallamtiemájt dárkkelappon dahká ja makkir vidjurijn lahkan dav rájáv gå SP27:av mæddá. Sisano tjielgadibme sierraláhkáj SP 27:n luluj dahkat jut háldadus tjadát dárkkelap almasjrievtesvuodalasj árvustallamijt ja boados luluj ássje lidjin sjaddat ienep árvvedahtte ja riektáoaggásvuohta lij bárránit.
Julevsámegiellaj jårggålam: Lars Th. Kintel